Iraani sõja taaspeale tõi uuesti esile Iraagi Kurrustani kriitilise vajaduse õhukaitse järele

Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli sõjategevus Iraaniga, mis algas 28. veebruaril ja lõppes 8. aprillil jõustunud fragiilsel vahelepingul, põhjustas Iraagi Kurdistani piirkonnas seni nägematu arvu Iraani ja Iraani toetatud militsia missiilide ning droonide rünnakuid. Kuigi Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia õhukaitse süsteemid aitasid kaitsta autonoomset piirkonda, mille pealinn on Erbil, siis piirkonna kriitiline puudumine igasugusest iseseisvast õhukaitsest tuli jälle selgelt esile. Samuti ei ole endiselt selge, kas piirkond saab üldse oma kaitsmiseks õhukaitse süsteeme omandada lähitulevikus.

Pentagoni viimane juhtiv inspektorikontoraport Kongressile operatsiooni „Inherent Resolve“ kohta – Ameerika Ühendriikide juhitav tegevus Iislaami Riigi vastu Iraagis ja Süürias – hõlmab 2026. aasta esimest kvartalit ja rõhutab seda olulist võimepuudust.

Raportis rõhutati ka sõja ajal Iraagi Kurdistani piirkonnale suunatud tähelepanuväärseid rünnakuid. Nendeks olid korduvad rünnakud Erbili rahvusvahelise lennujaama aladel asuvate Ameerika Ühendriikide juhitud koalitsioonijõudude vastu, rakettidega rünnatud kurdi juhtkonna elukohti ning 24. märtsil toimunud surmav rünnak, mille tagajärjel hukkus kuus kurdi Peshmerga-sõdurit ja vigastati umbes 30 inimest.

„Ameerika Ühendriikide vägede poolt käitatavad õhukaitse süsteemid tabasid IKR-is kümneid missiilide ja droonide rünnakuid, kuid ainult Ameerika Ühendriikide objektide ümbruses,“ märkis raport. „Kurdi Peshmerga-l puudub oluline kaitse teiste IKR-i osade kaitsmiseks, mistõttu on nende väed ja energiainfrastruktuur äärmiselt haavatavad rünnakutele.“

Isegi sõja eelõhtul hoiatasid selle ruumi analüütikud, et koalitsiooni lennujaama ja laialdaselt ulatuvate Ameerika Ühendriikide saatkonna õhukaitse raadiusesse mittekuuluvad alad muutuvad „avaajaks“ Iraanile ja selle Iraagi militsia prooksitele. Siiski laiendasid lennujaamas paiknevad kaitse süsteemid sõja ajal ka üldist kaitset kurdi pealinna Erbilile. Nagu siin detailsemalt kirjeldatud, andsid ameerika Raytheon Coyote ja briti Rapid Sentry süsteemid tõhusa kaitse droonirünnakute eest. Ameerika Ühendriikide MIM-104 Patriot süsteem, mis on olnud Erbilis vahelduvalt alates 2020. aastast, tõenäoliselt tabas ka Iraani ballistilisi missiile.

21. maiks oli kohalik kurdi Rudaw Meedia Võrgustik loendanud 855 drooni ja missiili rünnakut Iraagi Kurdistani vastu alates 28. veebruarist, mille tagajärjel hukkus 20 ja vigastati 128 inimest.

Kui Ameerika Ühendriikide juhitav koalitsioon poleks olnud Erbilis, oleks hukkunute arv ja kahju oluliselt suurem olnud. Ameerika Ühendriigid on juba eelmisel aastal viimasised väed Iraagi föderaalprovintsidest välja tõmbanud 2024. aastal sõlmitud lepingu alusel, millega kavatsetakse järk-järgult lõpetada tegevus Iislaami Riigi vastu. Selle lepingu kohaselt on nad kavas lahkus Erbilist sel sama aasta septembris. Selles küsimuses ei ole veel selge, kas nad jõuavad selle tähtaega täita või lähevad uue raamistikuga kokku, et Erbilis jäädavalt paigalduda.

Viimase inspektorikontoraporti kohaselt „peatas koalitsioon sõja ajal ajutiselt nõustavat toetust Peshmerga Asjade Ministeeriumile ja Peshmergale kiirete kaitseprobleemide ja Iraani ohu tõttu“. Kuigi „Ameerika Ühendriikide väed plaanivad taastada oma nõustavaid teenuseid OEF (operatsioon Epic Fury) lõpus tingimusel, et olud seda võimaldavad“, märkis raport kohe, et „praegune mälestuskiri nõustavate teenuste kohta Peshmerga Asjade Ministeeriumiga aegub septembris.“

Raportis mainiti ka seda, et kuigi Iislaami Riigi vastased operatsioonid Peshmergaga olid sõja tõttu häiritud, siis koalitsioon „koordineeris kvartali jooksul Peshmergaga õhukaitse ja missiilikaitse ning Iraani vastaste operatsioonide osas“.

Kui koalitsioon lahkuks täielikult septembris, võib Iraagi Kurdistani piirkond tulevikus olla veelgi haavatavam Iraani ja militsia droonirünnakutele, mis on tugev tõenäosus, kuna Iraan on jätkanud regulaarseid rünnakuid Iraagi Kurdistani osade vastu ka pärast 8. aprillil jõustunud vahelepingut. Kuigi piirkond ei saa reaalsetelt lootust Ameerika Ühendriikidelt kõrgtehnoloogiliste ballistiliste missiilide vastaste süsteemide, nagu Patriot, tarnimisel, usuvad analüütikud, et odavamad droonikaitse süsteemid, näiteks Coyote, oleksid realistlikum valik. Siiski pole ka siin mingit märki sellest, et Iraagi Kurdistani piirkond saaks omandada isegi lühima kauguse süsteeme kriitilise infrastruktuuri – näiteks lennujaamade ja valitsushoonete – punktkaitseks.

2024. aasta riikliku kaitse autoriseerimisakt sisaldas sätet „Iraagi julgeolekuvägede ja kurdi Peshmerga vägede varustamiseks ja koolitamiseks missiilide, rakettide ja lennukitata süsteemide rünnakute vastu“. Siiski ei ole teada mingit õhukaitsevarustuse üleandmist kurdi vägedele.

Iraagi Kurdistani peaminister Masrour Barzani rõhutas oma piirkonna kiiret vajadust droonide ja missiilide vastu kaitse süsteemide järele 2024. aasta veebruaris. Siis kirjeldasid analüütikud, kuidas NDAA sätte kohaselt Iraagi varustamise võimalus samaväärsete süsteemidega võib lõppkokkuvõttes takistada igasugust kurdi omandamist või vähemalt seda lõputult edasi lükata. Iraanile truu Bagdadi poliitilised jõud olid kindlasti rõõmusid, et takistada Iraagi omandamist, kui see tähendab, et Iraagi Kurdistani piirkond ei saa neid süsteeme endale omandada – mis võiski olla just see, mis juhtus. Lõppkokkuvõttes ei saa Iraagi Kurdistani piirkond, kuna see ei ole iseseisev riik, omandada ega osta ühtegi keerukat sõjalist varustust, isegi puhtalt kaitseotstarbelisi süsteeme, ilma Bagdadi loata.

Ja Iraagi Kurdistani piirkond ei saa kindlasti lootust keskvõimult õhukaitse süsteemide saamisel, kui koalitsioon lahkuks. Sõja ajal, kui kurdi piirkond kannatas Iraani ja Iraagi föderaalprovintside militsiate pommitamistest, teatas Iraagi siseministeerium lepingust anti-droonide süsteemidega ja täpsustas, et seda olulist kaitset ei laiendata Erbilile.

Üldisemalt ei looda Iraak oma õhukaitse puhul Ameerika Ühendriikidel. Bagdad on sõlminud Lõuna-Koreast keskmise kaugusega Cheongung-II õhukaitsemissiilisüsteemide ja Türgist lühikese kaugusega Korkut õhutõrjesüsteemide lepinguid, mis teoreetiliselt võimaldavad riigil luua kihistatud kaitse kõikidele ohtudele – alates madalal lennavaist droonidest kuni ballistiliste missiilideni. Nende tellimuste abil saab Bagdad loobuda Ameerika Ühendriikide pakkumistest, eriti kui see teeb Iraagi Kurdistani piirkonna enda piiratud iseseisva õhukaitse võimekuse saamise raskemaks.

Siiski sooviksid kindlasti võimsad Iraanile truud poliitilised fraktsioonid Bagdadi sees takistada igasugust Iraagi kurdi õhukaitse süsteemide omandamist. Siiski ei tähenda see tingimata, et Iraak ei paigalda lõppkokkuvõttes mõnda õhukaitse süsteemi kriitilise infrastruktuuri kaitseks.

Iraak ostab elektrit autonoomsest kurdi piirkonnast. Iraagi Kurdistani piirkond on radikaalselt parandanud elektrivarustust oma elanikele „Runaki“ (kurdi keeles „valgus“) projektiga, mis on suuresti vähendanud sõltuvust saastavatest diisligeneraatoritest. Suur osa sellest varustusest põhineb Khor Mor’i väljatõmmatud gaasil, millele on korraldatud korduvaid militsia rakettide ja droonide rünnakuid.

Mai 2024. aasta rünnaku järel kirjeldas see ruum, kuidas Iraagi Venemaalt ostetud Pantsir-S1 süsteemid võiksid pakkuda Khor Mor’ile punktkaitset selliste ohtude eest ja tagada energiavarustuse nii autonoomsele piirkonnale kui ka föderaalprovintsidele. Sellist paigaldust ei toimunud. Siiski pärast teist rünnakut november 2025. aastas, mis katkestas 80 protsenti Iraagi Kurdistani piirkonna elektrivarustusest, soovis keskvõim komisjoni uurimistöö tulemusena rajada Khor Mor’i integreeritud õhukaitse süsteemi, mida koordineeriksid Bagdad ja Erbil. Iraagi 20 uut Korkut süsteemi võib tulevikus potentsiaalselt täita selle rolli. Kas Bagdadil on poliitiline tahe seda teha, kuigi see oleks taas tema enda huvides, jääb ikka avatuks.

Kuigi on argumendiga selgem kui kunagi varem, et Iraagi Kurdistani piirkonnal on kiire vajadus õhukaitse süsteemide järele, siis on samuti ühtlasi üpris ebaselge, kust või kuidas seda saada.